29. jaanuar 2010 nr 63
Viru Folgini on jäänud 193 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Rock Cafes hullutas rahvast Pohjannaula, Tuuli tutvustab Tuulelõõtsutajaid, Vabaõhumuuseumil valmis virtuaaltuur ja palju muud sattus seekordsesse numbrisse. Loodetavasti ekstreemsed ilmaolud annavad millalgi järele.

Tuuli valis seekordseks kuulamissoovituseks Tuaregi muusika Saharast - Tinariwen:

http://en.wikipedia.org/wiki/Tinariwen

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Eile õhtul oli Rock Cafe`s õhk põhjamaiselt karge, kuid õhustik kuum. Pohjannaula väärib oma Soome parima live bändi tiitlit igati, kohe esimeste lugudega tõmmati kohale tulnud publik nii käima, et "käis" kuni kontserdi lõpuni. Nagu pärast kontserti bändimeeste jutust selgus, ei saa soome publik eestlastele näolegi. Nii et pole me nii tuimad midagi, põhja poolt vaadates näime igati temperamentsetena. Vähemalt põhjanaela mõjul (Pohjannaula = põhjanael). Foto: Toomas Tuul

Laulusõnad: Tuulelõõtsutajad

Hüvasti Liverpool

Viimne köis on valla päästetud

ja ankur mere põhjast väljas on.

Purjed vihmas tuules kastetud,

jätke mehed sadamasse oma jonn.

Ja ees meil tee, mis on tundmatu

ning ei keegi tea, mis ta toob.

Seljataha jäänud on Liverpool,

ümberringi nüüd vaid lainte voog.

Oli viimne õhtu maa peal õnnelik,

andku mälestus sest vee peal jõudu meil.

Igal mehel tüdruk põlvel häbelik,

kuid meist hommikul nad kaile nutma jäid.

Ning kui armulik on meil meretuul,

siis aasta pärast oleme taas koos.

Seljataha jäänud on Liverpool,

ümberringi nüüd vaid lainte voog.

Kuid me mehed ealeski ei kaota pead,

palju hiilgust, kulda, lahinguid me näind.

Rahu saame alles peale võitu head,

kulda kokku loeme ning ka langend päid.

Ning koduteel, hoides võidutuld

kambris langenute terviseks ma joon.

Peagi ees meil kerkib Liverpool,

ümberringi veel vaid lainte voog.

Artikkel

Tuulelõõtsutajad
Peamiselt rahvalikku tantsumuusikat viljelev ansambel Tuulelõõtsutajad hakkab kokku tõmbama oma 9. tegevusaastat. Ansambli sünniks peame 2000. aastat, mil sellelaadses koosseisus astusime üles Viljandi pärimusmuusika festivalil. Aasta 2010 on Tuulekate juubeliaasta. 
http://www.youtube.com/watch?v=WbEmIgIAGUc 
Ansamblit püsti hoidev võtmesõna on mängumõnu ning ehk olemegi tänaseni vastu pidanud tänu sellele, et meie muusika on jäänud lihtsaks ja energiliseks. Läbi aja on ansambli pearõhk olnud, nagu nimigi viitab, just lõõtspillidel. Lõõtsad moodustavad meie helikeele põhja, mida ülejäänud pillid täiendavad ja toetavad. Oleme maailma ainus ansambel, kus mängib korraga kaks eesti lõõtspilli. Tegelikult on tänase koosseisu näol ansamblisse kogunenud tunnustatud lõõtsamehi suisa neli, kaks neist aga mängivad kontsert-koosseisus viiulit ja kitarri. 
Kuula Tuulelõõtsutajaid: http://www.youtube.com/watch?v=WbEmIgIAGUc

Järgnevalt intervjuu Juhan Uppiniga, Tuulekate juhtfiguuri – laulja ja lõõtsamängijaga: 
Ehk räägiksid kõigepealt, kes on Tuulelõõtsutajad, millist muusikat mängite ning kuidas oma lugusid valite.  
Orkester Tuulelõõtsutajad peab ennast eelkõige rahvaliku tantsumuusika tegijateks. Seega oleme punt tüüpe, kellele meeldib inimesi oma pilli järgi tantsima panna! Tantsulisus ja lõõtsutamine ongi kaks asja, mis meie muusikat kõige paremini iseloomustavad.  
Arvan, et lõõtspill on kõigi ansambli liikmete rahvamuusika tunnetamise alus ja see määrab ära ka muusika, mida mängime. Valime üldiselt lugusid arvestades nende sobivust eesti lõõtsale.   
 
Teie kodulehel on kirjas, et Tuulelõõtsutajaid püsti hoidev võtmesõna on mängumõnu. Kas peale kümmet tegutsemisaastat see mängumõnu on ikka samasugune? 
Kindlasti mitte. Arvan, et nauding on veel suuremgi. Oleme ju aja jooksul kõvasti arenenud ning paremast kvaliteedist saab alati mõnusama elamuse. Mängumõnule tuleks nüüdseks lisada ka kokkusaamisrõõm. Eks kümne aasta jooksul ole igal kooslusel tihedamaid ja vaiksemaid aegu, tüdinemist ja uuesti avastamist, aga püsti on see „miski” meid hoidnud.  
 
Juhan, Sina mängid eesti lõõtspilli, mis pill see selline on?
Siinkohal võiks päris pikalt peatuda, aga lühidalt on eesti lõõtspill lõõtsaga pill, mida teiste maade lõõtsaga pillidest eristab esiteks mängutehnika (sama süsteemiga pille on maailmas üsna palju), teiseks omalaadne välimus (vähesed lõõtspillitüübid on kujult eesti lõõtsaga rohkem või vähem sarnased) ning kolmandaks kõlapilt (mis on ka kõige olulisem, kuna seesuguse tämbriga pilli pole  kuskil mujal). 

Lisaks Tuulelõõtsutajatele oled Sa andnud välja ka kolm sooloplaati. Viimane alles ahjusoe. Kuidas erinevad Tuulelõõtsutajad ja Juhan Uppin sooloartistina? 
Jään siinkohal mõtlema, et rohkem on ilmselt sarnasusi kui erinevusi. Lõõtsutajate repertuaari iseloomustab suurem inertsus, uusi lugusid on keerulisem omaks võtta. Kindlasti käib Tuulelõõtsutajates mängimise juurde laulmine, mida ma pikka aega oma soolokontsertidel ei teinud. Üksinda üles astudes saab rohkem rõhuda lõõtsa tehnilistele ja dünaamilistele võimalustele ning näidata, et see suurepärane pill on tegelikult ise terve orkestri eest.  
 
Viru Folgil oled Sa juba varemgi esinenud, küll on see aga esmakogemus Tuulelõõtsutajatele. Mida Käsmu tulijatel oodata on ja millised on teie ootused? 
Tuulelõõtsutajad tänavad festivali kutse eest ja jäävad kontserti suure huviga ootama. Lisaks minule on Viru Folgil esinenud ka meie viiulimängija Enrik Visla ansambliga Mälutagune ning muljed festivalist on ainult kõige paremad – suurepärase korralduse, mõnusa muusika ja fantastilise looduse kooslus.
Kuna tähistame 10. tegevusaastat, siis tuleb Käsmu kontsertki ilmselt juubeliteemaline ning arvan, et sellest tuleb ka üks suuremaid ülesastumisi sel aastal.  
Pilt 

Küsis Tuuli Potik, vastas Juhan Uppin

Virtuaaltuur Eesti Vabaõhumuuseumist  

Eesti Vabaõhumuuseum algatas eelmisel aastal virtuaalmuuseumi loomise oma erinevatest taludest ja üksikobjektidest. Tänaseks on virtuaaltuur eesti ja inglise keeles üleval muuseumi koduleheküljel www.evm.ee.  
Eesmärgiks on kaasaegsel moel tutvustada muuseumi ekspositsiooni ja luua ahvatlus muuseumi reaalseks külastuseks.
Vabaõhumuuseumit külastab aastas üle 100 000 inimese, kellest vähemalt pooled on välismaalased. See on üheks põhjuseks, miks terviktuur algab Eesti asukoha tutvustusega maailmakaardil.
360-kraadilise vaate saab Kolu kõrtsi ja Sassi-Jaani, Roosta, Jüri-Jaagu, Pulga ning Köstri talu kohta – erinevate kambrite, aitade jm hoonete ning välisvaadetega teeb see kokku 22 tuuri.
Iga tuur omab tekstilist infot, kus anname teavet vaates oleva objekti ajaloo ja seeläbi ka eestlaste olemuse kohta. Tekstis leiab viiteid sellest, mida muuseumisse tulles ühes või teises kohas näha saab: nii korraldame näitusi Kolu kõrtsi talli all, Pulga rehealuses ja Jüri-Jaagu kalaaidas, Pulga talu pererahvale külla minnes satub külastaja justkui saja aasta tagusesse aega, Sassi-Jaani talus on lisaks arhitektuurinäitusega tutvumisele võimalik suvistel nädalavahetustel kaasa elada rahvakunstiansambli Leigarid esinemistele jne. Usume, et virtuaaltuur on muuseumile abiks lisateenuste müümisel – olgu see siis seminaride ja pidude korraldamine Kolu kõrtsis või piknikute ja perepäevade pidamine muuseumi territooriumil. Kõikide virtuaaltuuris olevate talude ja Kolu kõrtsi kohta on esitatud põnevad fotogaleriid.  
2010. aastal plaanime virtuaalmuuseumi arendamist jätkata – ootel on Härjapea taluhäärber, Kuie kool, Sutlepa kabel, külaväljak ja kiigeplats, tuulikute mägi ning käsitööpood.
Virtuaalmuuseumi idee on mujal maailmas levinud, Eestis aga on see sellises mahus tehtuna esmakordne.   
Muuseum on avatud talvehooajal igal päeval kell 10–17.   
PS. Küünlapäeva lähenedes valmistab Sepa talu perenaine pühapäeval, 31. jaanuaril, ehtsaid lambarasvast küünlaid; 16.veebruaril toimub suur vastlapäeva üritus; 19.-21. veebruaril saab Härjapea talus näha leivategu; 24.veebruaril pakub vabariigi sünnipäeva puhul piduroogasid Kolu kõrts. 
info: evm@evm.ee; 6549 100, www.evm.ee
Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn 13521  

Festivalil Moisekatsi Elohelü tuleb rekordarv osalejaid

Aprillis, jüripäeval, saab Põlvamaal Mooste mõisas hoo sisse XI Eesti rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elohelü, mille keskmes olev võistluskontsert leiab aset täiesti uues Folgikojas.

Ühe õhtu peona alustanud võistluskontserdist on saanud kahepäevane mitmekesine festival, mille võistluskontserdile soovijate hulk oli sel aastal suurem kui kunagi varem – 23 kollektiivi üle Eesti. Nende hulgast esitab uue Folgikoja laval sel aastal oma nägemuse rahvamuusikatöötlustest 17 kollektiivi.

Festivali kunstilise juhi Ülle Podekrati sõnul tuli esmakordselt festivali ajaloo jooksul piirata võistlema pääsejate arvu. „Võistluskontserdil osalejate arvu piiramisel lähtusime väljavalitute eripalgelisusest. Sooviksime, et kuulajal-vaatajal oleks huvitav jälgida seda, kes võiks olla uus täht Eesti folkmuusikamaastikul ja kes suudab sinna taevasse särama jääda. Võtsime meeskonnaga vastu raske otsuse ja Folgikoja lavale pääseb tänavu 17 kollektiivi,” selgitas Ülle Podekrat.

Tähti on festivalilt aastate jooksul sündinud mitmeid: 1999. a esimesel folgil esinenud Sammalaeg, kes praegu tegutseb ansambel Oorti nime all, samuti Uisapäisa, kes tuli festivalile täiesti tundmatu nimena, Paabel, kes pandi kokku just Moisekatsi Elohelü jaoks ning Zetod, kes tänaseks on tuntud Eestimaa igas külas ja linnas.

Sel aastal on võistlejate seas muusikuid Värskast Tallinnani ja Kanadast Paldiskini. Mõned kollektiivid on juba aastaid tegutsenud ja kuulsust kogunud, kuid näha saab ka spetsiaalselt Moisekatsi Elohelüks kokku tulnud ansambleid. Tänavustest esinejatest vaid kaks on varasematel aastatel festivalil osalenud, teiste puhul on tegu esmakordselt võistlustulle astuvate muusikutega.

Festivalil astuvad üles: Eesti Mandoliinide Orkester, MPS, Sorrõseto, Eesti Metodisti Kiriku seltskond, Piccolo suupilliorkester, Sireli, Trallikud, MS Veetoru V, Igalemb, Krüüsel, Püürhäll, Folkräüss, Karmoshka, Vocalgreip, Tuulepuu, Iisak Andreller, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid. Ka neid kollektiive, kes sel aastal pealavale võistlema ei pääsenud, saab festivali ajal musitseerimas kuulda – nimelt Veskiteatri vabalaval.

24. aprillil uues 500-kohalises vanast mõisa laudast ehitatud Folgikojas toimuva võistluskontserdi kohustuslik lugu on Kanepi kihelkonnast pärit laul „Imelik maja.“

Festivali ainulaadsus Eesti kultuurimaastikul põhineb loomingulisel konkursil, mida hindab asjatundjate žürii. Festivaliga tahetakse väärtustada Eesti rahvamuusikat nüüdisaegsete projektide kaudu, et säiliks side vana ja uue vahel.

Mulluse festivali võitis Tartust pärit kollektiiv Vaikuse Koosolek.

XI Eesti rahvamuusikatöötluste festival kestab 23.–24. aprillini Põlvamaal Mooste mõisa uues Folgikojas.

Lisainfo festivali kodulehelt folkfest.polvamaa.ee

Lugupidamisega,
Marko Avikson
tel 52 21044

Teadusmuusika teadus.ee poolt

Teadusuudiseid, kommentaare ja muud huvitavat vt www.teadus.ee

Linnud, kes laulavad sulgedega

Kui pole pilli ostmiseks raha, siis võib mängimiseks kasutada ka oma keha. Rohutirtsud teavad seda hästi. Selgub, et ka mõned linnud.

Kurikataolised suled lendamiseks hästi ei kõlba. Kuid kurameerimisel võivad need partneri kõrvadele muusikana tunduda. USA Cornelli ülikooli teadlane Kimberly Bostwick ja tema kolleegid kinnitavad, et kurikatiivalise tantsulinnu-nimelise värvulise (Machaeropterus deliciosus) rasked suled on kohastunud nõnda, et tekitada kõrgetoonilist kosjalaulu. Lind hõõrub neid sulgi vastamisi ja mängib nõnda neil, nagu näiteks kilk oma jalgadega vastu keha saagides või viiuldaja poognaga keeltel tõmmates heli tekitab.

Mõlema tiiva ühel sulel on piki keskmist rootsu seitse kühmu. Neid lind siis teise vastava sule vastu hõõrub ja nõnda hakkavad suled kiiresti võnkuma. Linnu sulelaulu sagedus on 1500 hertsi. Putukad kasutavad seesugust nippi ohtralt, kuid tantsulind on ainus teadaolev selgroogne, kel see võime käepärast – või tegelikult küll tiivapärast. Inimene kasutab siiski oma kehast eraldi olevat pilli, ja olgugi viiuldaja virtuoosne, pole kellelegi veel viiul käe külge kasvanud. Ehkki jah – kui püüeldakse inimrobotite poole, ehk tekib kunagi ka selline viiulinimene.

Allikas: AlphaGalileo

Tiit Kändler

Kommentaar Peep Veedlalt:

Tegelikult on meil Eestiski selline lind olemas, kes sulgedega "laulab". See lind on tikutaja, tuntud ka taevasiku ja möhitaja nime all. Tõsi, tema ei kasuta laulmiseks tiiva- vaid sabasulgi ning heli tekib nende vibreerimisel.
Selle taevasiku kohta on mul värsireadki varuks:

Taevasikk

Tikutajad korda seadsid
oma sabasuled.
Kas sa seda enne teadsid,
sikuhääl neist tuleb?

Taevasikuks teda hüütud,
rahvasuu nii räägib.
Aru saada ammu püütud,
kuidas ta küll määgib?

Iga kord kui kevad valla,
„sikud“ jälle taevas.
See ei saa ju tõsi olla,
küllap mõte vaevas?

Aga tõsi, et sel linnul
laulab tõesti saba,
seda tema ülelennul
kohe me ei taba.

Plaadisoovitus

Juhan Uppin: Veidi enam kui rahvalik

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27581
Kuula: http://www.myspace.com/juhanuppin

ja
Tinarwien: Imidiwan

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27469

 

Raamatusoovitus

Eesti Rahva Muuseum 100
Koostanud: Piret Õunapuu

http://rahvaraamat.delfi.ee/raamatud/eesti_rahva_muuseumi_100_aastat/54797

tekkimisest 19. sajandil kuni aastani 2009. Raamatul on kuus autorit, kes käsitlevad erinevaid ajaperioode. Kõiki artikleid ühendav põhiidee on muuseumi suhe rahva ja ühiskonnaga.

Filmisoovitus:

Lennart Meri, Soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia

http://pood.rahvaraamat.ee/filmid/lennart_meri_soome-ugri_rahvaste_filmients%C3%BCklopeedia_2dvd/14954
DVD-kogumik sisaldab kahte plaati, millest esimesel on Tallinnfilmis toodetud „Veelinnurahvas”,„Linnutee tuuled“, „Šamaan”, teisel Eesti Telefilmis valminud „Kaleva hääled” ja „Toorumi pojad”.  DVD-l on inglise, vene, soome ja eesti keeleversioonid.
 
”Veelinnurahvas” (1972) on  dokumentaalfilm soome-ugri ja samojeedi rahvaste ajaloost, nende arenguloost, keele- ja kultuurisuhetest. Kamassi, neenetsi, handi, komi, mari, karjala keele kõnelejaid on filmitud nende igapäevases elukeskkonnas 1960.–1970. aastate vahetusel. Filmitud Altai krais, Neenetsi ringkonnas, Handi-Mansimaal, Usbekistanis, Komis, Marimaal, Karjalas ja Eestis.
 
„Linnutee tuuled“ (1978) on jätkuks „Veelinnurahvale“, mis oli omas ajas esimene rahvusvaheliselt kaalukas dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste etnograafiast 20. sajandil. Autor interpreteerib „Linnutee tuultes” hõimurahvaste sugulus-, keele- ning kultuurisuhteid. Filmis esinevad soomlased, vepslased, vadjalased, setud, ersamordvalased, mansid, ungarlased, saamid, nganassaanid ja eestlased on üles võetud 1977. aastal Põhja-Soomes, Lapimaal, Vepsamaal, Vadjamaal, Mordvas, Handi-Mansimaal, Ungaris, Taimõri poolsaarel, Eestis Setumaal, Saare-ja Muhumaal ning 1970. aastal Neenetsi ringkonnas. Film toodeti koostöös Soome Mainos TV ja Ungari Televisiooniga ning see oli esimene Tallinnfilmi rahvusvaheline koostööprojekt. 1979. aastal toimunud 22. New Yorgi rahvusvahelisel filmi- ja telefestivalil pälvis „Linnutee tuuled” hõbemedali.
 
”Šamaan” (1997) filmiti 16. juulil 1977. aastal Euraasia mandri põhjapoolseimas tipus Taimõri poolsaarel Avami jõe kaldal Lennart Meri dokumentaalfilmi „Linnutee tuuled” võtete ajal. Nganassaani šamaan Demnime, Dühode poeg Namtuso sugukonnast (1913–1980) oli sellal 64-aastane. Film Demnime loitsimisrituaalist valmis 20 aastat hiljem.
„Kaleva hääled” (1985) on kolmevaatuseline film-essee mälust ja soome-ugri rahvaste ajaloolistest kultuurisidemetest. Esimene peatükk on pühendatud iidsetele mälukandjatele, nagu Karjala kaljujoonised, Kalevala-värss, handi karupeieriitus. Teises peatükis jutustab Lennart Meri soome rahvuseepose „Kalevala“ koostaja Elias Lönnroti külaskäigust Eestisse ning tema kohtumistest Eesti vaimuinimestega. Filmi kolmandas osas taaselustatakse koos Veljo Tormise kooriteose „Raua needmine“ filmiettekandega muistne rauasulatus- ja sepistamisrituaal. Filmitud 1985. aastal Karjalas Kalevalas (Uhtuos), Handi-Mansimaal Obi jõgikonnas Agani jõe kaldal ja Eestis (Tallinnas, Kuusalus, Tartus, Võrus, Võrumaal Litsmetsas, Lüllemäel, Karulas, Rõngus, Narvas, Tallinnas Pirita jõe käärus).                           
„Toorumi pojad” (1990) toob vaatajani iidse hantide karupeierituaali, vanusega pea 3000 aastat, mis on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal Tõltšinite suvelaagris 1985. aasta septembris ja 1988. aasta augustis. Karupeietel osales vanade laulude mäletajaid, kes saabusid rituaali ajaks kohale sadade kilomeetrite kauguselt. Jäädvustatud materjalist oli Lennart Meril pärast „Toorumi poegade“ valmimist kavas kokku panna umbes 6-tunnine teadusfilm. See töö tuli autoril Eestis ja maailmapoliitikas 1991. aastal toimunud arengute tõttu ettenägemata ajaks edasi lükata. 
Lennart Meri viis dokumentaalfilmi skaneeriti Soomes Digital Film Finlandis. Värvi määrasid Outi Kinnunen, Rein Maran, Ago Ruus, pilti parandasid Giuseppe di Giorgio, Rein Kasak, Heiki Männik ja Enn Säde, heli seadsid korda Koit Pärna ja Enn Säde, filmide tekstid toimetas Mart Meri. Lennart Meri filmide taastamise projektis tegid koostööd Digital Film Finland, Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, Eesti Rahvusringhääling, Soome Rahvuslik Audiovisuaalarhiiv ja Tallinnfilm. Taastamistööd toetasid Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Lennart Meri Euroopa Sihtasutus ja Alfred Kordelini Sihtasutus. 
 

Kalender

Küünlakuu Eesti Vabaõhumuuseumis

* Küünlapäeva lähenedes meisterdab Sepa talu perenaine Meeri 31. jaanuaril lambarasvast küünlaid. Muide, küünlapäev ise – 2. veebruar – on naiste päev! Meeste ülesandeks on siis täita kõik kodused kohustused, naised seevastu võivad rahumeeli minna külla või kohvikusse või Kolu kõrtsi, et võtta üks väikene naps. Punane magus jook – naistepuna – tagab terveks aastaks kena jume.
* 7. veebruaril läheme külla Kolgaküla rahvale: kell 13 saab kuulata muuseumi teadusdirektori Heiki Pärdi loengut „Lahemaa uued taluelamud“ ja toimub muuseumi koori kontsert.

* 16. veebruaril toimub muuseumis suur vastlapäeva üritus. Oleme sel päeval avatud kuni kella 9ni õhtul: saab kelgutada, jääkarusselliga sõita ja õhtul lustida simmanil koos Tallinna tantsuklubiga. Kella 14–17ni on avatud põnev vastlarada peredele, sõpruskondadele, töökollektiividele: valmistada saab vastlavurre, ajada kada, mõistatada, ennustada, osa võtta lõbusatest vastlamängudest, punuda paelu jpm. Hernesuppi ja muud head-paremat pakutakse nii kelgumäel kui ka Kolu kõrtsis.
* 19.–21. veebruaril saab Härjapea talus näha leivategu. Reede pärastlõunal paneme käärima juuretise ja seame taigna eelkergituseks valmis. Laupäeva hommikul sõtkume tainast – see on vaeva ja aega nõudev töö. Siis kergitame veel tainast ahju taga ja paneme leiva küpsema. Et leib maitsev saaks, paneme ta kasuka alla pehmenema. Pühapäeval saab maitsta hääd rukkileiba! Värsket isetehtud rukkileiba saab kaasa osta Kolu kõrtsist.
* 24. veebruaril pakub vabariigi sünnipäeva puhul piduroogasid Kolu kõrts. Kell 11 esinevad kõrtsi talli all Meero Muusiku laululapsed.

Talvehooajal ootame külastajaid igal päeval kella 10–17ni. Avatud on muuseumi park, käsitööpood, Kolu kõrts, Kuie kool, Härjapea talu, kolmapäeviti ning nädalavahetustel Sepa talu. Olenevalt lumeoludest saab sõita kas saani või hobuvankriga. Piletihinnad: tavapilet 50 krooni, sooduspilet 25 krooni, perepilet 75 krooni.

Hea ülevaate muuseumist ja pakutavatest võimalustest saab vaadates virtuaaltuuri muuseumi koduleheküljel www.evm.ee (nii eesti kui ka inglise keeles).

Toredate kohtumisteni!
Piret Järvan

Eesti Vabaõhumuuseumi turundusdirektor
tel 6549 121, 5151 506; e-post: piret@evm.ee

 

Taani folk-elektroonika bänd Efterklang 8. aprillil Tallinnas

Kaks aastat tagasi Tallinnas, Von Krahli Teatris vaimustava väljamüüdud kontserdiga üles astunud Efterklang annab 22. veebruaril legendaarse plaadifirma 4AD alt välja oma uue plaadi „Magic Chairs” ning jõuab uut plaati toetava Skandinaavia tuuri raames 8. aprillil ka Tallinnasse.

Efterklangi muusikas on müstilisi sosinaid, riituslikku koorilaulu, plahvatuslikke puhkpilliorkestri-puhanguid ning õhkõrna lüürikat. 7-liikmelise bänd-orkestrina on nad midagi indie-bändi ja nüüdisklassika-ansambli vahepealset. Efterklangi on mõjutanud nende endi sõnul Talk Talk’i album „Spirit of Eden“, Scott Walker, Animal Collective, Sufjan Stevens, Einstürzende Neubauten, Arvo Pärt, Xiu Xiu, Moondog, Joe Meek ning filmitegijatest Werner Herzog, Ingmar Bergman, David Lynch ja The Brothers Quay. 

Oma esimese plaadi andis Efterklang välja isikliku plaadifirma Rumraket alt ning nende viimane, kriitikute poolt suure tunnustuse saanud „Parades“ ilmus Yorkshire’i leibeli alt The Leaf. Tänaseks on aga bändi rahvusvaheline tuntus veelgi kasvanud ning uus album ilmub ülemaailmselt juba legendaarse 4AD sildiga, mis kodu-leibeliks tegijatele nagu TV On The Radio, The Big Pink, Bon Iver, Gang Gang Dance ja ka Scott Walker.

Verivärske video Efterklangi uue albumi avaloole „Modern Drift” tegi Taani multiartist Kristian Leth ning video inspiratsiooniks on 70-ndate film tunnustatud Taani filmitegijate Per Kirkeby ja Jorgen Leth (Kristiani isa) poolt. Videot näeb bändi kodulehel: www.efterklang.net

Aprillikuise Skandinaavia tuuri raames esineb Efterklang Norras, Rootsis, Soomes, Eestis ja Taanis. Märtsikuu kulub neil Ameerika tuurile, aprill-mai Inglismaale ja vanale Euroopale.

Tallinna kontsert toimub Von Krahli Teatri baaris ning müügile tuleb vaid piiratud kogus pileteid!

Pileteid ostma:
https://shop.ticketpro.ee/index.asp?evnt=428

Lisainfot bändi kohta: www.efterklang.net
Kontserdi kohta: www.musiccase.ee

FBI

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk