15. jaanuar 2010 nr 61
Viru Folgini on jäänud 207 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Pressisin välja selle aasta plaani Aarne Vaigult, Tuuli tutvustab Viru Folgi esinejat, bluusimeest Dave Arcarit, Tiit Kändler kirjutab maajadest ja palju muud huvitavat on sattunud sellesse numbrisse.

Selle nädala kuulamissoovitus tuleb Tuulilt. Inglise kollektiiv The Imagined Village:

http://en.wikipedia.org/wiki/The_Imagined_Village

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

See pilt sobiks rohkem Käsmu Meremuuseumi aastaplaani juurde. Kuna paremat siia rubriiki panna polnud, siis... Foto: Toomas Tuul

Luuletus: Juhan Liiv

Aafrika mehed

„Armas sõber Pimbo-Pambo,
saatsin sulle palmiviina.
Mõtle, mis mul saatnud piina:
viina tõi sul ilus Odu ­–
tüdrukut ei tule kodu?
Kas sa viina kätte saanud?”

„Saanud, joonud, armas Kamba!
Ole terve ­– ah, vaat seda,
eksitus, näe, ütlen sulle –
mõtlesin, et kõik on mulle:
viina mina ära jõin,
tüdruku siis pääle sõin.
Tervitusi saadan sulle.”

Juhan Liiv

Käsmu Meremuuseumi 2010. aasta plaan

Aasta on veel noor, alles jõudsid venelased uue aasta vastu võtta, aga juba on Lepik ukse taga nagu nõukogude võim ja nõuab 2010. aasta plaani. Kuidas eelmise, 2009. plaanitäitmine läks, seda ta ei küsi, vaikides, et tema kihlveo võitis, kuna aastaplaan täitmata jäi.
Eks ma siis kuuletun ja alustan unistamist, kes julgeb, veab kihla.
Kuldsete tähtedega läheb 2010. aasta Käsmu ja muuseumi ajalukku, kuna 6. juunil lastakse vette uhiuus 9 m pikk viikingilaev. Viimane veeskamine oli Käsmus 97 aastat tagasi, sada täis ei saanud, rikume juubeli ära, mis parata. Milline järgmine alus tuleb, veel ei tea, tuleb meistritega plaani pidada.
Pidu tuleb aga kindlasti äge, Oordi pillimehed on kohale kutsutud ja puha. Kutsume kõiki, kes muinaskultuurist huvitatud on ja ehk taastame ka uuesti viikingipäevad, nüüd siis meresõidu võtmes. Kuupäev tuleks täpsustada, kas 5.–6. juuni või nädal hiljem.
Soov on jätkata teisi meresõidu traditsioone, nii Tallinna-Käsmu purjeregatti kui ka noorte purjetajate laagrit Ljudmilla Ervini eestvõtul. Meresõidu võimaluste laiendamiseks on lootus siseministriga alla kirjutada rendileping sadama teenindusmaa suurendamiseks. Uus sild võimaldas eelmisel folgil sadamas silduda 22 alusel, väike laiendamine annab sel suvel kindlasti lisakohti.
Muusikat tuleb suvel Viru Folgiga ikka nii palju, et kunagi pole nii palju olnud, selle eest hoolitseb perekond Veedla ja Ko.
Kas „lavamehed“ sel suvel uue etenduse teevad, on veel kahtlane. Suvi aga tuleb kindlasti (võib kihla vedada) ja ujuda saab, ka legendiks saanud lõhet küpsetab Aarne soovijatele. Jääb vaid ilmataadilt paluda, et päikest jätkuks.

Päikest kõigile!
Aarne Vaik

Artikkel

Dave Arcari

Dreamt I Was 100
Dave Arcari

Well I dreamt I was a hundred, but I was only ninety-five.
I was on my way to London town. It was a long and lonely drive.

I thought I saw my daddy, he was standing by the road.
Must have been a dream 'cos he died ten years ago.

Next it was my mother. She was sittin' next to me.
She wasn't there for long, boy, before she too was gone.

In the next part of the journey they were the chosen few.
Many more they came and went, more dead folks that I knew.

I woke and I was startled - and surprised to be alive.
For seeing the dead's a bad sign, like I did on that drive.

Then there were the stories - I remember from before.
From the lips of old folks, that I never saw no more.

Dave Arcari on šoti slaidkitarrist ja laulukirjutaja, keda tuntakse peaasjalikult alt.blues-bändi Radiotones liidrina. Seni viiele heliplaadile jäädvustatud Arcari resonaatorkitarri-põhine alternatiivbluus on inspireeritud peaasjalikult trash-kantrist, pungist ja rockabilly’st kui ka sõjaeelsest deltabluusist.

http://www.youtube.com/watch?v=S3HZoNEKNUQ

1996. aastal lahkus Dave ansamblist Summerfield Blues, mis oli 1993. aastal tunnistatud Edinburgh International Bluesfestil Alexis Korneri mälestusauhinna vääriliseks, ning pühendus rohkem National resonaatorkitarridele ja omaloomingule.

Plaanitud soolokarjäärist ei tulnud aga toona midagi välja, sest peagi ühinesid Dave’iga suupillimängija Jim Harcus ja bassimängija Adrian Paterson ning sündis ansambel Radiotones. Kolmandaks albumiks „Bound To Ride” oli trioga ühinenud ka trummar Don Mackinnon ning kogu koosseis muutunud elektriliseks, ja nii pöördus Dave Arcari sooloartistina taas akustilise bluusi poole.

http://www.youtube.com/watch?v=grwsvqCkZkM

Tema uusim sooloalbum „Got Me Electric” on kriitikute ja raadio-DJde poolt hästi vastu võetud ning see on aidanud tal kasvatada edu. 2008. aastal jõudis Arcari UK Indy Music Awardsi finalistide esinelikusse ning valiti esinema Kanada NxNE muusikakonverentsile.

Kuula muusikat: http://www.myspace.com/davearcari

Eesti keeles võib Dave Arcari kohta lugeda ajakirjast Muusika: muusika.kul.ee/arhiiv/200904/lugu9.pdf

Dave, kuidas Sa jõudsid bluusini ja millised bändid Sind ennast mõjutanud on?

Kui ma kitarrimängimisega algust tegin, andis mulle keegi Billy Boy Arnoldi kasseti. Seejärel tutvusin ka John Lee Hookeri ja Muddy Watersi loominguga. Kuid tõsisema tõuke andis mulle mees nimega Big Georg ja tema bänd The Business.
Nimelt käisin ma iga pühapäev Glasgow’s kohalikus pubis koos oma sõpradega aega veetmas. Kuna tavaliselt mängisid seal kaks kantrimuusikat viljelevat tüüpi ja nad mind juba teadsid, oli neil ka tavaks mind lavale kutsuda ning oma uuemaid palu mängida.
Kuid ühel pühapäeval neid ei olnud ning me sõpradega otsustasime mujale minna. Järgmises pubis aga mängis üks pikajuukseline tüüp bluusi oma punasel strat-kitarril. Ja see oli kuradima imeline! Big Georg, tänu kellele ma bluusi armusin, on legendaarne Glasgow’ bluusimängija.
Loomulikult on mind nende 20 aasta jooksul mõjutanud paljud muusikud ja muusikastiilid. Mulle väga meeldib trash-kantri (Bloodshot – Scott H. Biram jne), rockabilly ja punk ning ma eelistan neid muusikuid ja bände, kes kirjutavad oma lood ise ning on omapärased.

Kas Sa mäletad oma esimest kitarri?

Ma ostsin oma esimese kitarri, kui olin umbes 17-aastane. Ma töötasin sel ajal pangas ja panin kitarri alla kogu oma jõulupreemia. Isegi pood, kust ma selle ostsin, on veel alles, kuid seda kitarri mul küll enam ei ole.
Minu esimeseks õpitud looks oli Bowie’ “Space Oddity” (kuigi selgeks said vaid kaks esimest rida, sest ma oskasin vaid C- ja E-tuuri). Käisin selgeks õpitu ja kitarriga tänaval laulmas, kuni mul oli nii palju raha, et pubisse minna.
21-aastaselt kolisin ma ülikoolilinna Fife, et minna sealsesse ülikooli. Seal alustasin ma ka oma esimest bändi nimega Summerfield Blues.

Räägi natuke oma viimasest plaadist “Got Me Electric”.

„Got Me Electric” on minu viies CD, mis koosneb põhiliselt mu enda kirjutatud lugudest kui ka Blind Willie Johnsoni, Frankie Milleri ja Robert Johnsoni loomingu tõlgendustest.
Mulle endale meeldib see kõige rohkem, sest on dünaamilisem kui teised albumid ja EP-d. Tegemist on 1930ndate stiilis deltabluusi lugudega, millele olen andnud oma näo.

Vastas Dave Arcari

Eesti teatri- ja muusikavaldkonna tähtpäevad aastal 2010

Jaanuar – Aleksander Läte 150

Et peegeldada eesti muusika- ja teatriajaloo rikkust ning meenutada inimestele valdkonna säravamate tegelaste juubeleid on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi veebilehel avatud internetipõhine „Tähtpäevade kalender 2010“.

2010. aasta tähtpäevade kalendris on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum esile tõstnud igas kuus ühe olulise isiku portree ning ülevaatliku teksti tema elutöödest ja loomingust. Nendeks on: Aleksander Läte, Olav Roots, Georg Ots, Helmi Betlem, Kai Leete, Elli Kubjas-Eskola, Helend Peep, Klaudia Maldutis, Artur Rinne, Peeter Lilje, Theodor Altermann ja Ida Urbel.

Lisaks kultuuritegelaste juubelite ja sünniaastapäevade loetelule on igal kalendrikuu lehel kilde ajaloost – kroonika olulistest eesti muusika- ja teatriajaloo sündmustest. Tähtpäevade kalendri kujunduses on kasutatud muuseumi kunstikogusse kuuluvat näitleja Ants Jõgi poolt loodud graafikat. Kasutatud fotod kuuluvad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogusse.

A. Läte portreefoto

Jaanuarikuu tähtpersooniks aastal 2010 on Aleksander Läte, kelle kohta leidsime muuseumi arhiividest Heino Elleri teise abikaasa Ellu Elleri värvikaid meenutusi kohtumisest Lätega Nizzas. Seda põnevat ajalookillukest saab lugeda siit.

Järgmise kuu persooni Olav Rootsi kohta saate meie kodulehelt lugeda juba veebruarikuus.

Risto Lehiste
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
www.tmm.ee

Teadusmuusika teadus.ee poolt

Teadusuudiseid, kommentaare ja muud huvitavat vt www.teadus.ee

Maajade püramiidid mängisid vihma laulu

Kui Betti Alver arvas, et vihm räägib ladina keelt, siis võis vihm Ameerikas rääkida ka maaja keelt. Nii paranähtuste jutlustajad, skeptikud kui arheoloogid on ikka ja jälle mõistatanud, miks ometi maajad oma püramiidi ehitasid. Kui istuda Mehhikos Chichen Itzas asuva El Castillo püramiidi astmestikul, siis pidavat kuulma kummalist heli. Kui teised külastajad ülespoole ronivad, meenutab see heli püramiidi otsas olevasse anumasse kukkuvate vihmapiiskade laulu. Sellist heli on täheldatud ka ühe teise püramiidi juures. Mexico City Mehaanika- ja Elektriinseneride Ametikooli insener Jorge Cruz ja ta kolleegid võrdlesid nende kahe püramiidi otsas ronivate inimeste tekitatud helide sagedusi. Nad salvestasid märkimisväärselt sarnaseid vihmapiiskade helisid, kuigi üks püramiididest meenutab Egiptuse püramiidi, teisel on aga laiemaid eendeid.

Cruz arvab, et El Castillo ehitati vihmajumal Chaaci meeleheaks. „Mehhiko püramiide võib pidada muusikariistadeks,” tõdeb ta. Selles on ka kahtlejaid, näiteks Londoni University Colledge’i teadlane Elizabeth Graham, kes juhib tähelepanu, et kõnealune püramiid on restaureeritud, mistap selle heliomadused ei ole enam endised.

Allikas: New Scientist

Tempo ja laadi arütmia

Paleontoloog George Gaylord Simpson arutles oma mõjurikkas, 1944. aastal ilmunud raamatus „Tempo and Mode in Evolution” („Evolutsiooni tempo ja laad”) selle üle, kuidas evolutsiooni puhul tuleb eristada evolutsioonilise muutuse tempot (ehk kiirust) ja selle laadi (ehk protsessi). Ta väitis, et tempot saab kasutada, et mõista laadi.

Kuid kas muusika puhul kehtib paradoksina ka sama väide? Et muusikalaadi saab mõista tempo kaudu? Kuigi peaks ju olema vastupidi – laad määrab tempo.

Nõnda on küll ka evolutsiooniga, kuid hiljuti näidati bakterite peal selle väite kehtivus, mille tõestuseks Simpson tõi säilinud fossiilide kiiruse ja mustri muutumise ajas. Richard Lenski ja ta kolleegid uurisid kolibakteri genoomi muutumist 40 000 põlvkonna jooksul ehk 20 aasta vältel. Esimese 20 000 põlvkonna jooksul akumuleerusid mutatsioonid kiirusega kaks mutatsiooni tuhande põlvkonna kohta. Siis tekkis mutatsioon, mis sundis mutatsioone kiirenema. Kuid eluliselt oluliste mutatsioonide arv hoopis vähenes, nii et viimase 20 000 põlvkonna jooksul kinnistus vaid 600 mutatsiooni.

Nõnda ei tule imestada, et mida edasi, seda vähem uut kinnistub muusikas. Või üllatuda sellegi üle, et esimestest taktidest või koguni nootidest on enamjaolt selge, kas muusikat kannab muusa või on see pelk liimi ja kopeeri toodang. Elulise muusika evolutsioon ei toimu lahus elu evolutsioonist.

Allikas: Nature

Kogunud: Tiit Kändler

Plaadisoovitus

C-Jam, Cello On Air,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27434
ja
The Imagined Village, Empire and Love,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27502

Raamatusoovitus

Estonica. Heinrich Tiidermanni fotoalbum

http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/estonica_heinrich_tiidermanni_fotoalbum/109564

Kel huvi eestlaste elukultuuri kohta 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, siis on väärt raamatuks Heinrich Tiidermanni fotoalbum „Estonica“. Äsja trükist tulnud raamatut saab juba osta muuseumipoest Börsi käigus, peagi jõuab teos ka kõikjale raamatupoodidesse.

Heinrich Tiidermanni (1863–1904) rohkem kui sajandivanustel fotodel võib näha rahvariietes inimesi, taluhooneid, töötegemist, tarbeesemeid, laulukoore ja linnavaateid, ülepea Eesti rahwast igas tähtsamas asjas. Fotograafi eesmärk oli võimalikult ulatuslikult jäädvustada hääbuvat rahvakultuuri ning hoolitseda selle eest, et Eesti rahwast ka näolaad alale jääks. Oma fotoloomingu paremiku koondas Tiidermann 1903. aastal kahte albumisse, mis on säilinud tänaseni. Järgmistel aastakümnetel on neid Tiidermanni fotosid korduvalt kasutatud, sageli nende autorit mainimata. Mõned tema pildistused on omandanud lausa ikoonilise väärtuse, teised leiavad selles fotoalbumis esmakordset publitseerimist. Vaataja silme ette kerkib mitmetahuline pilt 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse eestlaste eluolust.

Kalender

Viljandi Guitar Trio läheb koos Robert Jürjendaliga tuurile!

Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonnas. Jalmar Vabarna õpib kitarri pärimusmuusika erialal, käesoleval aastal vahetusõpilasena Karlstadi Ülikooli Ingesundi Muusikakõrgkoolis Rootsis, Jaan Jaago ja Argo Vals jazzmuusika erialal. VGT ühine liikumine sai alguse Viljandi kultuuriakadeemia kitarristuudiost. VGT edastab oma muusikat kvinthäälestusega kitarridel. Selle isepärase häälestuse mõtles saunalaval higistades välja maailmakuulus kitarrist Robert Fripp. „New Standard Tuning2, nagu Fripp seda ise nimetab, „maaletooja” Eestis on suurepärane kitarrist, õpetaja ja helilooja Robert Jürjendal, kes ühes trioga ka lavalaudadele astub. Kvinthäälestusega kitarri puhul on tegemist täiesti omanäolise pilliga ja kõlad, mis sellest välja annab võluda, on vaimustavad. VGT esitab enamjaolt Robert Jürjendali ja trioliikmete autoriloomingut ning sekka tuntuimate pärimuspalade arranžeeringuid.

Tuurigraafik:
15. jaanuar VGT feat. Robert Jürjendal Tallinna No99 jazziklubi / sissepääs 75/50 // kontserdi algus 21.30
19. jaanuar VGT feat. Robert Jürjendal Viljandi jazziklubi pubis Liverpool / tasuta // kontserdi algus 21.30
21. jaanuar VGT feat. Robert Jürjendal Tartu GenKlubi jazziklubi / sissepääs 50.- // kontserdi algus 20.00
22. jaanuar VGT feat. Robert Jürjendal Rakvere Teatrikohviku jazziklubi // sissepääs 70/50
23. jaanuar VGT Kiili rahvamaja / sissepääs 25.- // kontserdi algus 16.00
28. jaanuar VGT Värska Kultuurikeskus / sissepääs 15/25 // kontserdi algus 19.00
29. Jaanuar VGT Ahja Kultuurikeskus / sissepääs 30.- // kontserdi algus 19.00

Kuula ja vaata:
http://www.mysace.com/viljandiguitartrio
http://www.virumaateataja.ee/?id=210956

Viru Folk esitleb: Pohjannaula (FIN) ja Nikns Suns Rock Cafes

http://www.rockcafe.ee/event/90

Kuupäev: 28.01.10
Kell: 20:00
Hind: 100 / 125 EEK
Lisainfo: Piletid müügil PILETILEVIS ja STATOILIS. Piletimüük klubis vaid sularaha eest.
Vanusepiirang: puudub

www.myspace.com/pohjannaula
www.myspace.com/niknssuns

Ansambel Tuulepuu plaadiesitluskontsert

30.jaanuar kell 18:00 Pärimusmuusika Aida väike saal

Pileti hind 25.-

http://www.piletilevi.ee/est/piletid/varia/?concert=59283

Soome ansambel MeNaiset ja Mordva Toorama annavad Fenno-Ugria eestvedamisel 4. veebruaril ühiskontserdi Tallinnas.

Soomes esinevad need soome-ugri rahvaviise esitavad ansamblid Sibeliuse akadeemia festivali Sibafest raames Helsingis ja Toijalas.

Kontsertide keskseks teemaks on pulmakombestik. Lauldakse nii autentseid kui ka seatud ingerisoome, karjala, vepsa, setu, eesti, ersa ja mokša pulmalaule. Haruldase maiuspalana saab kuulda mordva ja karjala pulmaitke. Kogu kava raamistikuks on ühislaulud, kus kokku kõlab nais- ja meeshäälte tugevaresonantsiline heterofoonia. Kumbki ansambel esineb ka lühema oma osaga.
Kontserdid toimuvad:

Neljapäeval, 4. veebruaril kell 18.00
Tallinnas Rahvusooperi Estonia kammersaalis

Pühapäeval, 31. jaanuaril kell 19.30
Helsingis Sibeliuse Akadeemia konsertsaalis (Pohjoinen Rautatiekatu 9). Pilet 15/10€

Teisipäeval, 2. veebruaril kell 18.00
Toijalas Akaa kirikus. Vaba sissepääs.

Täpsem info ja ansamblite tutvustused leiad:

http://www.fennougria.ee/index.php?id=19693

Urmas Alenderi laulud Rock Cafe`s:

http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/rock_ja_pop/?show=15225

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk